Tomat "Kokoro" F1

Teise pärislehe ilmumisega pikeeritakse seemikud iselagunevatesse turbapottidesse või kuubikutesse, paber-või kartong topsikutesse, mis on täidetud toitainerikka seguga.
Pikeerimiseks valitakse parimad, terved seemikud. Nad võetakse ettevaatlikult külvikastist välja, tehakse pulgakesega pinnasesse süvend ja seejärel paigutatakse sinna seemik, millelt on eelnevalt üks kolmandik peajuurest eemaldatud, selleks, et juurestik hästi haruneks. Istutamisel kaetakse seemiku juured tihedalt mullaga, selleks, et seda ei saaks välja tirida.
Seemikud pikeeritakse alati pisut sügavamale, kui nad kastis kasvasid. Pikeerimisel istutatakse seemikud kuni iduleheni. Potte pikeeritud istikutega kastetakse rikkalikult +20+25 kraadini soojendatud veega ja varjutatakse ööpäevaks. Päeval hoitakse temperatuuri +15+18 kraadi, öösel +10+12 kraadi. Kohe, kui taimed on pisut kohanenud, paigutatakse nad valgusele lähemale. Soovitatav on anda taimedele lisavalgustust, selleks, et pikendada päevavalgust 12-14 tunnini ööpäevas. 
Lambid paigutatakse taimede kohale algul 15-20 cm kõrgusele, taimede kasvades tõstetakse lampe kõrgemale. Soovitatakse läbi viia ka väetavaid kastmisi. Istikute kasvuajal väetatakse neid 3 korda, 10-12 päevase intervalliga: esimest korda 10 päeva pärast pikeerimist. Esimese ja teise korra väetist antakse arvestusega 5 g karbamiidi, 40 g superfosfaati ja 15 g kaalisoola pange vee kohta.
Kolmas väetamine seisneb ainete kahekordistamises. 16-17 taime kohta arvestatakse 0,5-0,6 l lahust.
Pärast iga väetamist kastetakse taimi puhta veega (kindlasti!), et pesta lehtedelt väetiselahus maha. Kasutades väetisi tuleb jälgida taimede seisukorda, nõrga kasvu korral suurendatakse karbamiidi kogust, tugeva korral lisatakse fosfor-kaaliumväetisi.
Kui tomatiistikuid kasvatatakse kastides või soojendatud kasvulavades, siis tuleb arvesse võtta, et istikute kastist või kasvulavast väljavõtmisel kistakse märgatav osa juurtest lõhki ja kogu juurestiku imamisvõime väheneb mitmeid kordi. Järelejäänud juured pole võimelised täitma vee vajadust aurustumiseks lehepinnalt, mistõttu rikutakse taime elutegevuse protsessi. Mida rohkem on mittevastavust juurte imamisvõime ja lehepinna aurustumise vahel, seda enam nõrgeneb taime elutegevus. Seepärast täiskasvanud, hästi lehtinud istik elab kõige valulisemalt üle ümberistutamist. Olgu märgitud, et maksimaalne tomatiistikute vanus peab olema 60-70 päeva.